Järelkaja Taani praktikale

Taanist tagasi tulemisest on möödas 3,5 nädalat ja seoses kõigega, mis vahepeal juhtunud on, olen mina saanud küpsetada ja lõpuks ometi ka tööl käia.
Panen siia lihtsa valiku pilte, mida olen teinud.

Minu pere lemmikud on juusturullid, alati kui lähen vanematekoju, siis nad loodavad, et ma midagi küpsetan, aga juusturullid on must be, mida teha. Mina lisan juusturullidele inglise sinepit ja vahepeal ka singitükke, kui neid juhtub olema. Lisan ka igasugu maitseaineid, tšillit, mida kõike kodus on ja mis isu tekitab. 

NB! Juustuga koonerdada ei tohi, see toode pole kindlasti kaalujälgijatele :)

Proovisin teha ka pekaanpähklirulle, kuid selleks ajaks, kui tooteid pintseldama hakkasin munaga, selgus, et mul on ainult üks muna ja seega sai munalahus veega liiga hele ja sellest ka plekid. 

Ma tihtipeale teen soolaseid kringleid, nüüd tuli mõte magusat teha koos pähklite ja rosinatega. Kringel kerkis hästi ja meeldis mulle. Sooja kringli kõrvale jäätis ja kombo on imeline (kasutan kringli tegemiseks natukene tumemat šokolaadi, sp magus jäätis hea).

Elu esimene leivategu ja enne seda nädal aega juuretise kasvatamine. Huvitav ja nüüd teen juba uut juuretist, et veel proovida. 

Tegin lihtsa põimiku ja Taanis õpitud 6 nuudiga punumine on õnneks veel meeles. 

Tooteid on veel, mida olen teinud, siin vaid väike valik. 

Samal ajal on tore küpsetada, aga kui su ümber on nii vähe inimesi, siis muutub tüütuks toodete ära tarbimine ja sellepärast pean ka tegema väiksemaid koguseid, mis on natukene imelik. Harjunud, et suur pere, teed hunniku moonirulle (ca 40) ja need on laualt kadunud paari tunniga. Ehk tahaks, et oleks suur pere, kes rõõmuga kõik selle ära sööb. 

Aga muidu sai karantiin läbi, keegi meist, kes Taanis käisid, koroonaviirust ei saanud ja õnneks oleme kõik ilusti ja tervena Eestis. 

Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?

Neljapäeva õhtul oli nii igav, et panime kleidi selga ja läksime jõusaali photoshoot'ile. Enne seda jõudis Liisi mulle "kogemata" laksu anda :D

 Ilmselgelt peab jõusaalis tegema õpetlikke pilte, kuna meil Eestis küll selliseid asju pole :)

Minu pea kasvamas välja Liisi ülaseljast :D

How NOT to do- Marianne õpetus.

Vahepeal me võtsimegi enda päevaplaani kokku "Lühike päev koolis, ainult tsut lühem päev jõusaalis". 

Eestis! Kodus! Või noh, kas just ametlikult enda kodus või nii.. Laupäevane päev oli huvitav. Taani lennujaamas sai igal pool käsi puhastada, kõlaritest kõlas iga viie minuti järel: "Ärge palun kogunege gruppidesse, olge puhtad ja köhige varrukasse!", õnneks saime lennukipeale ja see oli üks hullemaid lende minu elus. 20 viimast minutit raputas nii mis kole, maandumine oli kehv ja lennukst välja tulles saime kilo lund vastu vahtimist! Baltimaad, lumi, tuul ja külm ilm- kõik, mida ma igatsenud olin :D

Selline lumetorm oli Riias, kui jõudsime. Lumesahad lükkasid korralikult lund ja tunnike hiljem oli ka Riias ilus päiksepaisteline ilm. 

Enne äraminekut pidin täitma enda viimase eesmärgi- leida ja osta endale võimalikult skandinaavialik kampsun, mis näitaks null kehakumerust ja oleks hästi tuima värviga. Kuna mulle meeldib kampsuni sees "ujuda", siis tahtsin osta nii suure suuruse kui võimalik. Aga XL suuruse varrukad olid mullegi põlvini ja piirdusin veel igavama värvi ja S suurusega. Soe on küll, mõnus kampsun ka :)

Liisil oli juba Taanis plaanis osta Victoria's Secreti pesu, kuid viimasel reedel me ei saanud enam Kopenhaagenisse shoppama. Seega ostsime Kopenhaageni lennujaamast pesu ja Riiga jõudes ostsime veel, sest see oli seal VEEL odavam :)

Lend Riia-Tallinn oli kiire ja mugav. Tallinna lennujaamas täitsime ankeedid enda reisiinfo kohta ja saimegi minema. Mitte üht sõna sellest, et Taanist tulles peaks karantiinis olema 2 nädalat. 

Tulin mina siis Tartu poole, jõudsin Siimu juurde ja selleks ajaks olin jõudnud ennast kõigi uudistega kurssi viia (praegu piisab vist 30minutist, et juba liiga vana infot teada) ja sain teada, et ma ei tohi tööle minna 2 nädalat ja üldse, pean toas istuma. Mu emme ja issi on ka kergelt külmetunud, seega ei ole nende juures, Tallinnasse koju tagasi minna ka enam ei julge ja siin ma nüüd olen. Siimu juures, naudin vaba aega, mida ma ei oodanud (pidin see nädal 7 päeva tööl olema :)) ja saime eile lauamänge mängida, tegin head süüa ja täna sain küpsetada! Juusturullid ja singi-juustu kringel. Milline rõõm oli küpsetada ja teha tainast nii, et mitte midagi ei kaalunud ja panin vahele just seda, mida hing ihaldas. 

Kokkuvõtteks - praktika oli lahe, tore oli elada 5 nädalat tasuta elu ja samal ajal ka õppides. Võrreldes selle praktikaga, mis ma Eestis tegin, ei andnud Taani praktika pooltki nii palju, aga kogemuse võrra rikkam ja nüüd ma tean, et ma ei nõustu enam nendega, kes räägivad, kui HEA on Taani pagaritoodete valik ja kui IMELISED need on. Eestis on parem, ilusam ja kodusem. Mida rohkem ma välismaal käin, seda enam ma veendun- Eestis on hea elu ja ei tasu nii palju vinguda. 

Oleme nüüd kõik tublid ja püsime terved, küll kuulete minust veel! :)

Viies nädal = corona it is

 Terve viies nädal oli meil üles ehitatud nii, et saame valmistada tooted (terve selle aja, mis me siin olime, oleme asju ka sügavkülma valmis teinud) ja teisipäeval müüsime ja võõrustasime külalisi koos toiduga. Siin on palju pilte meie tehtud toodetest, mis olid väga huvitavad. Ehk tore uudis õpetaja Anette poolt esmaspäeval- ta lasi meil neegrimusisid teha, mida algusest peale meile lubati, et me ei tee. Tegime veel palju huvitavaid tooteid, nagu näiteks "kartoffelkage", mis on tuuletasku, millel on vahukoor ja ja kaetud martsipanikihiga, ja hiljem veel kakaopuruga. Ehk ilusast tootest tehti rõve kartulisugune junn, mis läks rahvale peale. Minu ja Teele tehtud Birds nest sai valmistatud 2 korda ja see ei läinud kunagi müüki. Ehk stabiilsust jäi natukene puudu, aga nagu selgus, kogu koolipere käis suure rõõmuga meie valmistatud tooteid ostmas ja nautimas. Ehk taanlased on väga harjunud oma traditsiooniliste, minu arvates mitte nii apetiitsed.

 Mina ja Liisi tegime esmaspäeval muretaigna põhjale koogitükke, kus õpetaja algusest peale ei jaganud meile infot, kuidas need olema peavad. Ehk siis mina lõikasin maasikad ilusti viiludeks, et oleks mugav süüa ja kui õpetaja seda nägi, ta ehmus, et kuidas ma võin kliente petta ja neile mitte maasikat pooleks lõigata. Selle peale ütlesin mina, et kuna need hispaania maasikad on nii suured, siis pool maasikat koogitükil on väga ebamugav söömiseks ja selle peale ütles õpetaja: "See pole meie asi.". Ehk meil tekkis korra tunne, et kas me olemegi vaesest riigist või meie mõtleme rohkem sellele, kuidas toode näeks ilus välja ja oleks ka mugav süüa.

Esmaspäeval ja teisipäeval saimegi kõik õpilased teha esinevaid tooteid. Seejuures oligi tore, et me ei pidanud ootama teiste järgi ja õpetaja jagas tooteid raskuse järgi inimestele. Ehk meie, eestlased, saime palju teha ja nooremad leedukad said natukene vähem, aga tundub, et neile see sobib.

Liisi on neiu, keda ma varem olin võib-olla kooli peal märganud, aga kuna meil on oma kursusega ainult koos tunnid, siis ei olnud temaga varem suhelnud. Ülivahva neiu, kes suudab mind iga päev üllatada asjadega, mida ta ütleb. 

Teisipäeva õhtul pärast viimast ragbitrenni käisime ka ühel õllel, millest lõpuks sai tequila Tuesday ja käisime ühes kultuurilokaalis, mis toimib vabatahlikkuse alusel ja üks vabatahtlik oli EESTIST, Tõrvast ja vahva oli eesti keelt rääkida kellegi teisega, kui oma 5 tüdrukuga. 

Kolmapäeval saime teha kransekage (krankenskage meie jaoks :D) ja siis saime harjutada pritsimist. Esimest korda anti võimalus vabatahlikult jääda pagarikotta harjutama, mida ainult mina kasutasin, sest tuli välja, et mustrite tegemine ja kirjutamine on palju raskem, kui ma arvasin. Nime kirjutamine tuli mul palju paremini välja ku mustrid. Harjutasin 2 tundi ja kõik õpetajad käisid ja uurisid, et mida ma küll üksi teen. Aga noh, seda peab hakkama tuleviku jaoks ikka kodus korralikult harjutama. 

 Veel ilusaid pilte meie toodetest.

Need olid hinnad, millega meie tooteid müüdi. 1eur on 7,5krooni, ehk tooted olid siin väga odavad ja me isegi mõtlesime, et kuna töötamise hind on 0euri, siis kas nad tooraine hinna tagasi said, sest kasutame siin väga korraliku kvaliteediga martsipani, šokolaadi ja vahukoort. 

Kuna neegrimusid (flodeballe/angel kisses) ja nende tegemine oli kõigi eestlaste südamesoov, siis minule ja Liisile tuldi appi, et neid teha, sest see oli väga tore. 

Ja kolmapäevast hakkas siin coronaviruse paanika, sest pühapäeval oli Taanis vaid 35 haigusjuhtu ning nüüdseks on neid üle 550. Ehk kolmapäevast saati ei saanud me enam ise endale süüa tõsta sööklas, vaid kokad serveerisid portsud ja nad kandsid isegi maske. Kolmapäeva õhtul õpetajad veel ütlesid, et ärge ära väsitage ennast, sest neljapäeval saame teha palju erinevaid asju. Kolmapäeva hilisõhtul läks juba paanika lahti - kohalikud õpilased saadeti koju, keegi ei teadnud, mis saama hakkab ja öösel läks käima ka tuletõrjealarm. 

Neljapäeva hommikul öeldi meile, et kell 8 on infotund ja paljud inimesed olid juba asjad pakkinud ja hakkasid kodupoole liikuma. Siis pandi meid veel kööke koristama ja külmkappe koristama, sest midagi peab ju välismaalastel laskma teha. Enne 11 saime lõpuks ametliku teadaande, et kool sulgetakse ja meie praktika lõppeb 2 päeva varem. Mõtlesime ise ka, et äkki uurime ja tuleme varem koju, aga meie juhendaja ütles, et kuna me lahkume nagunii laupäeva hommikul, et ei tasuks võtta võimalust neilt inimestelt, kellel veel ei ole üldse pileteid. 

Ja pärastlõunaks tuligi uudis, et Taani on teine riik Euroopas, kes on "lukus". 

Ehk siin me nüüd oleme siin täna ja homme, mitte midagi tehes ja natukene mures. Aga noh, käisime veel jalutamas ja poodides, kus poemüüjad ütlesid, et pühapäevani on tavalised tööpäevad, aga edasi ei tea nemadki, kas poed jäävad avatuks või ei. 

Ehk huvitav lõpp meie praktikale, kuid üks tore asi on siiani- meie muidu mõtlesime, et lennujaama minek hommikul 7ks on tüütu ja ebameeldiv, nii vara hommikul, aga OHOO!, kool organiseeris meile bussi lennujaama ja peame alles kell 6 hommikul olema valmis laupäeval. 

Kodu, siit me tuleme! :)