Punktist A punkti B

Praktikale mineku algus oli mul pikmalt juba planeeritud, sest olin päevad enne väljumist tööl ja seetõttu pakkisin asju juba 

mitu päeva enne, et viimasel õhtul ei peaks olema nagu peata kana.

Ma ärkasin juba 8 paiku üles, et hakata viimaseid asju pakkima ja minna kella 10ks lennujaama. 

Mingi hetk viskasin veel pikali, sest mul oli pool tunnikest vaba aega. Viimaks silmi avades 

avastasin, et kell on 10.48 ja mu lennuk väljub 11.30.

Tellisin kohe takso, viskasin viimased asjad kohvrisse ja taksosse istudes veel mõeldes, kas ma jõuan või hakkan juba uusi pileteid vaatama. Olin 11.05 lennujaama ees ja taksojuht soovis edu. Ära antavat pagasit ma ei saanud enam ära anda, jooksin kontrollist läbi, kus töötajad olid väga abivalmis ja aitasid mu kiiresti läbi ja olingi final call’i peale jõudmas oma väravasse. Maksin väravas 60.- liiga suure pagasi tasu ja mu pagas sai enne mind juba lennuki poole. Lõpuks lasti ka mind ning minu jaoks tuli lennujaama „takso“ ja viis mind otse lennukile (umbes 150meetrit maksimaalselt). Lennuk väljus 11.29.

42 minutit on minu uus rekord. Võrreldes vanade olukordadega, kus olen lennujaama läinud 24h liiga hilja või laevaga jõudnud Rootsi 2x ühe päeva jooksul.

Lennureis kulges mugavalt, Kopenhaageni lennujaam on suurem kui Tallinnas ja ma ei leidnud meie 5 tüdrukut üles ja sõitsin ruumselt rongiga ise juba Roskildesse, kuhu nemad jõudsid rahulikus tempos ca 1-1.5h hiljem.

Ühikas on sarnane Nõo ühikale, 2 inimest toas, suur aken ning lihtne sisustus, et saaks elada ja õppida. Taanis väga külmasid talvesid ei ole, seega maja seinad on papist ja tubades on jahedam, kui harjunud olen. Taani ise on ka palju tuulisem ja kodus lugedes, et siin sajab umbes 200 päeva 365st, siis noh, see vastab tõele. 4 päeva jooksul ei ole siin veel kordagi olnud vihmavaba päeva.

Taani pagariärid on kõik suhteliselt sarnased, erinevad kerged saiakesed, mis minu arvates võrreldes Eesti toodetega ei ole nii kaunid ja "kutsuvad".