10. veebruar – esimene koolipäev
Taanlased on väga täpsed, seda öeldi juba koolis meile. See
tehti kohe selgeks esimese hilineja näitel.
Esmaspäeva hommikul alustasime pildistamisega ja dokumentide
korda tegemisega, kuid pildistamise osa jäi kohe katki mingisuguse IT probleemi
tõttu. Dokumentide vormistamine võttis juba piisavalt aega, et minna lõunale ja
pärast seda suundusime väikesele jalutuskäigule Roskildesse. Ehk meid viidi
Roskilde katedraali juurde, kuhu on väikeste eranditega maetud kõik viimased
Taani kuningad ja kuningannad. See oli võimas ning samal ajal ka veidikene
hirmus. Nende hauad ei olnud maa all vaid rõõmsalt kirstude sees maapinnal.
Niimoodi olid hauad
perekondade kaupa erinevates hauakambrites.
See on hauakambri lagi, mis minu arvates võrreldes teiste
kirikutega on palju lihtsam ja samas humoorikam. Lihtsuses peitub võlu ja samal
ajal on antud edasi palju emotsioone.
Eestis on orel suur näitaja kiriku kohta. Ma olen Eestis
harjunud nägema väga suuri oreleid, mis võivad võtta kogu kiriku
tagaseina. See siin oli väike ja tundus,
et nagu viisakuse pärast.
Roskilde on väike linn, 30 000 inimest ja Eesti mõistes
ütleks, et see on nagu Kõrveküla Tartule.
Sellegipoolest on siin palju pagarikodasid ja poode, kus
saab osta kõige levinumaid saiakesi. Need on teistmoodi kui Eestis ning hiljem
kindlasti toon ka erinevusi rohkem välja, kui oleme neid ka ise valmistanud.
Pildike teisest hauakambrist.
Tänaval leiab toole, kus võib jalga puhata.
11.veebruar – esimene „ametlik“ koolipäev
Teisipäeva hommik algas sellega, et LÕPUKS saame
pagaririided. Suuruste koha pealt on nad hoopis teises vormis kui meie. Mina
sain suuruse XS ja seegi on suur. Meie teised tüdrukud, kes on minust ikka
kõvasti lühemad ja väiksemad, said suuruse 2XS ja neile olid särgid ka nagu
kleidid.
Lõpuks jõudsime pagaritöökotta ja meile tutvustati ilusti
kõik masinad ära ja siis alustasime burgerisaia küpsetamist.
Burgeri taigna kokkupanek ja üldse meie „õpikus“ olev info
ütleb, et katlasse käib tainas järjekorras: vesi à
pärmà
sool/suhkuràjahuàvõi natukene hiljem.
Meie oleme koolis õppinud teistmoodi ning kuna meie grupp koosnes 3 eestlasest
ja kahest leedukast, siis tegime teadmisega, et jahu võiks olla pärmi ja soola
vahel.
Tainas tuli ideaalne, pehme ja mõnus, kasutasime kukeldajat
ja õppisime lihtsa mooduse, kuidas saiakesi seemnetega katta kiiremini, kui
meie varasemad teadmised seda lubasid.
Nemad ei kata burgerikukleid kilega, sest surusid need käega
laiaks ja 5-10min hiljem korra veel ja siis läksid tooted kerkekappi.
Tooted küpsetatakse siin poolvalmis, et enne serveerimist
lõpuni küpsetada ja siis kohe tarbida.
See on meie õpetaja Bo, näitamas lihtsat nippi, kuidas
saiakesi katta seemnetega.
Esimene koolipäev lõppes pagaritöökoja koristamise
õppimisega. Neil on ahjuplaatide puhastamiseks spetsiaalne masin, mis eemaldab
paari sekundiga plaadi küljest kõik mustuse ning seda oli lahe näha. Põrandaid
pesevad nemad lihtsamini kui meie, kuid ülejäänud on suhteliselt sarnane.
Hügieeni koha pealt kardavad nemad rohkem mune, ehk neil on
munadega töötamiseks eraldi pind, aga samal ajal kasutavad nemad kätepesuks
ainult seepi ja des vahendit ainult siis, kui valmistavad midagi
piimatoodetega. Meie oleme harjunud, et pesed käed seebiga ja kasutad ka des
vahendit alati.
Õhtul jõudsin mina esimesse ragbi trenni Taanis ja trennis
oli umbes 10 poissi vanuses 15 ja seenioritest oli kohal 4-5meest. Trenni ajal
sadas, aga edukas trenn sai tehtud ja lõbus oli, sest ka siin ei ole suurem osa
treenitavatest taanlased, vaid kõikjalt üle maa, terve perekond Lõuna-Aafrikast
ja teine Soomest. Selle peale, et mina olen Eestist, pidin ikkagi seletama, kus
Eesti asub.
12.veebruar
Karamellikommi valmistamine praktikatunnis ja lisainfo
saamine „koolitöö“ kohta, mis me siin tegema peame.
Siin näeb ära meie tunnitöö tulemuse, aga olulisemana
tahtsime välja tuua tausta. Pagarikoda näeb natukene kurb välja, masinad on
sarnased nagu Eestiski ja kasutame nii gaasi- kui ka elektripliite.
Üks portsjon läks meie tüdrukutel sassi, arvatavasti ei
saanud mass piisavalt kuumust ning seetõttu ei õnnestunud.
Aga vigadest õpitakse ning teise portsu said kõik eduka ja
saime aru, et selle kommi valmimise ja kujundamise juures on aeg tohutult
tähtis ja värvilise/triibulise kommi tegemisel tuleb mõlemad „tainad“ saada
valmis samaaegselt, et nendest saaks ilusad ühtlased kommid lõigata. Ka pildilt
on näha oranžika ja lilla segus, et osad kommid on ainult oranžid ja seda
seetõttu, et me ei suutnud segusid piisava kiirusega ühendada, et saada
triibulised kommid, mis olid eesmärgiks. Kuid osaliselt saime värvilised
kommid, mis ei näe ka halvad välja. Ja kuna retsept koosneb ainult suhkrust,
veest ja glükoosisiirupist, siis saime mängida nii toiduvärvide kui ka toidu
maitse- ja lõhnaainetega. Neid komme saab vormida erinevalt, ning
põhimõtteliselt Eesti versioon sellest kommist on kukekommid.
Üks hetk, mis on siin väga teistmoodi, kui on Eestis, oli
see, et me valmistasime komme, kui õpetaja ütles järsku: „Nüüd on aeg minna
powerpoint esitlust vaatama“ ja meie olime just töö kõige kiirema hetkega
hõivatud ja selle kommi juures ei ole võimalust, et jätad massi ootele ja
pärast jätkad. Kõik tuleb teha nüüd ja kohe. Meie kiirustasime, et saada kommid
valmis ja jõuda õigel ajal õpetajat kuulama.
Ma ei ole üldse maininud, kellega me siin oleme. Koolist
öeldi meile, et arvatavasti oleme koos lätlaste ja leedukatega, kuid kohapeal
selgus, et olime ainult meie, 6 eestlast, ja leedukaid erinevatest koolidest.
Vanusepiir on kirju, mõned leedukad tunduvad väga noored, meiega ühes grupis
olid tüdrukud 17 ja 18, ning kõige vanemad nende seast on natukene vanemad kui
mina, ehk siis 26 ja 27.
Inglise keele tase on märgatavalt madalam kui eestlastel ja
seetõttu piirdub õpetaja ka väga lihtsa keelekasutusega.
Õpetajad käituvad siin teistmoodi kui Eestis. Kui me teeme
koolis praktikatunnis tooteid, siis õpetaja hoiab silma peal, juhendab, aitab
vajadusel. Siin, kui meie tüdrukute mass ebaõnnestus, ei läinud õpetaja isegi
juurde, vaid mainis teisele tüdrukule, et see ei õnnestunud ja tuleb uus teha.
Ehk minu jaoks tundub, et materjali raisatakse siin rohkem kui Eestis.
Koolivälisest elust nii palju, et täna kohtun ragbi
tüdrukutega, teeme esimese trenni koos ning see on nende selle hooaja esimene
trenn üldse. Ma olen õnnelik, et saan samal ajal edasi treenida, isegi kui olen
teises riigis ning kuna ragbi on selline sport, mis ühendab inimesi, siis
loodetavasti saan sealt ka toredad ragbitüdrukud, kellega võimalus tulevikuski
kohtuda.
Ja kuna me siin tüdrukutega juba naerame, et mul on Tinder
ja ma tegin selle ekstra 2-3nädalat tagasi selleks, et siin riigis kohalikega
tutvuda/nendest aimu saada, siis on taanlased palju sarnasemad austerlastele
kui eestlastele. Taani kutid on ikka väga otsekohesed ja nende jaoks on Tinder
hook-up app, mitte niisama sõprade leidmiseks. Erinevus, mida märkan, on see,
et taanlased on pikemad inimesed ja ma näen tänavalgi tihti naisi, kes on
minust ka pikemad, mida Eestis eriti ette ei tule.
Neljapäeval tegime saiakesi ja reedel tegime sõbrapäeva medaljone.
Taanlaste "munalaud", mis ongi mõeldud ainult munadega töötamiseks. Sest õpetajale meeldib rõhutada, kuidas muna on kanapepukivi ja seetõttu väga must.
Saiakesed, mida tegime.
See on suurem sai, millele lisatakse veel valge pumat ja lõigatakse umbes 5cm laiused viilud.
Selle jaoks tegime umbes 4kg kreemi, millest kasutasime vaid vaevu 1kg ära ja ülejäänud lihtsalt viskasime ära. Minul jäi sellest lihtsalt suu lahti.
Teele tehtud ilusad pirukad :)
Mina ei ole veel õppinud koolis kondiitritoodete tegemist ja seetõttu olin mina reedel nende medaljonide tegemise üle palju rõõmsam kui teised.
Medaljonide tegemine on tegelikult väga lihtne, kuid mina sain proovida väga palju lihtsaid nippe, kuidas neid teha, südamed on martsipanist, millega ma ei ole ka kokku puutunud ja esimest korda kogu praktika jooksul öeldi meile "tund aega ja tooted peavad valmis olema". Ehk saime ka ajapiirangu, mis viis emotsiooni veel rohkem üles.
Koristamine on siin peaaegu samamoodi nagu Eestis. Lauad, pinnad, masinad ja siis põrandad. Põrandate pesemine on lõbusam, sest neil on voolikud, millega lastakse kogu põrand märjaks, olemas on ka seebiprits, ehk see läheb ludinal.
Esimene nädal läks kiirelt ja algus tundus isegi natukene igav. Me tegime väga lihtsaid asju, päevad on kõik väga lühikesed olnud ja me teeme tööd nagu me ei oleks kunagi varem ühtegi toodet ise valmistanud. Kuid reedeste toodete järel olin mina väga õnnelik, sest selliseid tooteid ei ole mina veel üldse valmistanud.
Ehk loodame, et järgmised nädalad tulevad intensiivsemad ja rohkem tooteid.
